Lisada võiks:
Seda probleemse situatsiooni olemust võiks vbl punktidena näitena lahtikirjutada, et tekiks hääle andjatel taustsüsteem, et milline käitumine on see, mis liigitub juba üle piiri minevaks konfliktseks käitumiseks. Niikuinii peab selle seaduse eelnõu välja töötama keegi-kusagil täpsemalt, aga mingi suurusjärk peaks olema silmaall, mis aitab hääletajal end teemas positsioneerida.
Ebapopulaarsed otsused tuleb nii ära seletada, et enamus rahvas mõistab nende vajalikkust ja siis ei ole ka konflikti tasemel, mis viiks erakorralistel valimistel (kui need isegi tuleksid) võimu kaotamisele.
Kui mõelda konkreetselt Lääneranna valla peale, siis minu jaoks on saanud selgeks, et vallavalitsus/-volilogu ei tegutse heas usus, head soovides. Metsküla kool on paljudele tähtis. Noored pered on kolinud meie valda -- olen ka ise Lääneranna valla elanik --, selleks et panna oma lapsi erilisse, väiksesse maakooli, mille õpitulemused on märkimisväärselt head. (Meie pere küll ei plaani seda teha.) Vald tahab kooli sulgeda, viidates rahapuudusele. HTM palub seepeale sulgemisega oodata, sest abi on teel: töötatakse välja meedet selliste väikekoolide rahastamiseks. Selle jõustumiseni läheb küll veel aega. Aga pole viga: ärimees teeb vallale rahalise annetuse, et Metsküla kooli ühe aasta rahastada, kuni HTMi meede jõustub. Vallavalitsus kannab annetuse tagasi ja soovib endiselt kooli sulgeda! Vallavolikogu esimees -- õppinud jurist -- kirjutab naeruväärse loo annetusega seotud korruptsiooniohust. Siin on minu arust selge, et vald tegutseb pahatahtlikult. Kui arvestada, et Metsküla kooli direktor on vanast ajast valla praeguse valitsuskoalitsiooni poliitiline rivaal, siis tundub, et võib-olla on seegi üks põhjustest, miks koalitsiooni soovib iga hinna eest, pakutud lahendusi kõrvale tõrjudes, selle erilise kooli sulgeda. Erilise kooli, mille pärast on mõned inimesed meie valda kolinud... Kuid ma ei tahaks teha seda algatust liigselt Lääneranna-keskseks. Sigadusi, mille tulemusel oleks õige esile kutsuda erakorralised valimised, võib olla ka hoopis teistsuguseid. Üks näide on lahkunud Savisaar, kes 2007. a. Tallinna linnapeana võttis Pronksmässu ajal märatsejaid -- mitte valitsust -- toetava seisukoha. Selle peale korjati üleriigiliselt u. 90 000 "allkirja". (Need ei olnud päris allkirjad. Inimesed trükkisid lihtsalt petitsiooni alla oma nime.) Tavalisem asi, mis omavalitsustest võib juhtuda, on korruptsioon: varastamine, lepingud omadele, altkäemaksud. Ka sellisel juhul peaks elanikel olema võimalus kutsuda esile erakorraliselt valimised ja valida endale uus esindus. Ma arvan eelnevast tulenevalt, et ei tasu välja mõelda kvalitatiivseid kriteeriumeid, mille täitumisel peaksid tulema erakorralised valimised. Parem on piirduda ainult kvantitatiivsega, mõõtes pahameele määra: kui suur osa hääleõiguslikest elanikest on valmis andma oma allkirja erakorraliste valimiste esilekutsumiseks. Nagu mujal kommentaarides kirjutatud, peaks vajalik allkirjade arv olema selline, mis on realistlikult saavutatav, kui asi on väga halb, kuid samas piisavalt suur, et erakorralised valimised ei saaks tavaliseks obstruktsioonivahendiks. Mulle tundub, et paras lävend on 20% hääleõiguslikest elanikest.