Vabatahtlikkusest ja riigikirikust
Kirik(ud) ja riik ongi selles mõttes lahus, et Eestis ei ole riigikirikut, nagu ütleb põhiseadus. Sellest hoolimata tegutseb Eestis hulk kirikuid, kogudusi, usulisi liikumisi ja ühinguid. Nendes orienteerumine on sama vajalik nagu demokraatia toimimispõhimõtete tundmine, mis ei tähenda ühe erakonna programmi pealesurumist. Vabatahtlikkus tähendab praegu paraku seda, et 86% Eesti koolidest usundiõpetust ei õpetata ning keegi ei küsi lastevanematelt või lastelt endilt, kas nad tahaksid sellist õppeainet õppida. Niisiis on ühe aine vabatahtlik õpetamine ja selle üldse mitte õpetamine kaks eri asja.