Psühholoogilise tervise toetamine koolides

Kaisa Marleen Mooste,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 58 allkirja

942 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 58 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirju maksimaalselt poolteist aastat allkirjastamise algusest, juhuks kui algatus taasavatakse.

Noorte vaimne tervis on suur ning murettekitav teema, mida kahjuks peab aina tihemini rõhutama. Tehtud on mitmeid uuringuid, et mõista noorte vaimset tervist ning tulemused on näitanud, et see on ainult halvenemas. Pooled Eesti noortest on mõelnud depressiivseid mõtteid ja ligi veerand lausa suidsiidseid mõtteid. Kuigi noorte organismid on tugevad ja vastupidavad, võivad vaimsed probleemid tihti mõjutada ka füüsilist tervist. Häiritud närvisüsteemi kaudu võivad välja lüüa seedeprobleemid, nahaprobleemid, keskendumishäired ning ka muud tervisehäired. Tihtipeale ei julge noored abi otsida, tunnevad, et probleemid ei ole "piisavalt olulised" või lihtsalt ei saa probleemist aru ja ei oska midagi ette võtta. Õpilaste psühholoogiline tervis mõjutab nende üldist heaolu, õppimist ja sotsiaalseid suhteid. Õpilased, kellel on hea tervis kalduvad seadma rohkem eesmärke, jätkama enda haridusteed ja kujundama oma tuleviku positiivselt. Psühholoogiliselt terved õpilased suudavad tundides paremini keskenduda ja omastada uut informatsiooni ja seda ka säilitada. See mõjutab nende õppimisvõimet ja akadeemilisi saavutusi.

Koolides töötavad psühholoogid ja nõustajad mängivad olulist rolli õpilaste probleemide (emotsionaalsete ja psühholoogiliste) varajasel avastamisel ning nende lahendamisel. Tihti võib aga sattuda probleemiks, et õpilased ei julge koolipsühholoogi poole pöörduda. Koolipsühholoogidel on viimasel ajal palju tööd ning neil ei pruugigi olla kõigi abivajajate jaoks aega, mis võib panna õpilased ebatoetatult tundma.

Mida meie teha saame, et probleemi leevendada?

Meie soov oleks kõikidesse koolidesse saada väähemalt 2 koolipsühholoogi 500 õpilase kohta. Selleks peaksid kooli juhtkonnad iga aasta algul uurima õpilaste arvu ning läbi selle arvutada, mitu koolipsühholoogi nende kooli vaja on, et kõik õpilased oleksid teotatud. Soovime, et õpilastele antaks iga trimster vähemalt 1 loeng vaimse tervise ja selle teotamise kohta. Et õpilased saaksid varakult märgata, kui neil tekib psühholoogiline probleem ja et nad oskaksid abi leida. Soovime pakkuda õpilastele tasuta võimalust osaleda programmides, mis keskenduvad stressijuhtimisele ja tunnete mõistmisele. Tahame, et loengut ja programmid oleksid õpilastele tasuta, et ei tekiks rahalist tõrget ja kõik, olenemata nende rahalisest seisundist, tunneksid, et nad tohivad ja saavad leida abi, mida väärivad.

Psühholoogiline tervis EI ole teema, mida edasi lükata või eirata ja sellega PEAB tegelema. Kõik algab meist endist ja sellest, kas ja kuidas me oleme nõus panustama.

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilased, Kaisa Marleen Mooste ja Saskia Keerman.

Kommentaarid

  1. kirjavead

    Tere, teema on igati asjakohane, aga kirjavigu e juba sisuvigu on tekstis liiga palju. Näiteks sõnad: teotama peaks olema toetama, trisemester, ebatoetatult = ebakindlalt, rahalisest seisundist võiks olla rahalistest võimalustest jms.

    Olen lugenud läbi algatuse "Psühholoogilise tervise toetamine koolides" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri