Sest: tuumajaam, kui avarii korral kogu Eesti rahvust ohustav asjandus, omab põhiseaduse preambulist tulevat KÕIGE ÜLIMUSLIKUMAT kaalu ja ilma rahva käest otsest luba saamata, on selle rajamine ilmselge terroristlik akt nende suhtes, kes tunnevad ennast sellest ohustatuna ja ilmselge riigivastane akt, isegi, kui mõni kohtunik seda teistmoodi tõlgendaks, sest siin on juba määrav rahvaenamuse seisukoht, mis selles küsimuses peab olema ülimuslikum ükskõik, millise astme kohtuniku tõlgendusest. Juba ainuüksi tuumajaama rajamise kavandamine ilma rahvahääletust arvestamatagi, on rahvale nii olulises asjas selge pähe sülitamine. Teine rahvahääletus meie taasiseseisvumise puhul oli Euroliidu hääletus. Tuumajaam saab olla ainult siis teoreetiliseltki EL-iga liitumise rahvahääletusest vähemtähtis, kui meie meritokraatlikud valitsejad sebivad Euroliidult lepingud ja garantii, et kui jaam mingil põhjusel õhku lendab, siis eestlast ei jäeta meie põlismaale surema, vaid paigutatakse lepingus kindlaks määratud kohta ümber. See ei ole iseenesestmõistetav, sest siin ongi oluline rahvuse kestmajäämise printsiip põhiseaduses, ehk, et rahvust ei hajutataks rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarnormide täitmisel õnnetuse korral teiste sekka laiali nagu juute, sest erinevalt nende religioonist, tuntakse eestlast MAARAHVANA, ehk meie rahvus on seotud ühte siinsel maal, alal, kus me moodustame terviku. Hajutad eestlase laiali, ning eestlast varsti pole, on Kalergi "praktiliselt ideaalne" eurooplane. Kes seda loogikat ei mõista, sellel soovitan riigikogust ära tulla, tagasi astuda, ehk "võtta vastutus". Kas rahvas rajab vabal tahtel ja arutelusse rahvakogu fomaadis ettepanekuid ID kaardiga teha saades tuumajaama, või rajavad börsispekulandid ja nende teenistuses "kilekotikud" rahvale "duumajaama", siin on suur vahe sees. Ja kui rahvas ei taha seda, siis tuleb tal nii olulises küsimuses anda ka selge OTSENE väljund. Mitte kaudne, et "näe valimistel me siin saime selle rajamiseks mandaadi". Tutkit te valimistel midagi saite. Igaüks peksab omamoodi segast ja sööb tihti hiljem ka neidki sõnu. Loodetavasti sai mu tekst juriidiliselt üheseltmõistetav ja seda ei saa tõlgendada iga jurist igasse sobivasse "vikerkaare värvi", nagu meie põhiseadust (vähemalt preambul on arusaadav ja sellele ma siin tuginengi).